Digikoristusnädal 2022: 6. ja 7. päev

 ⏳

Oled olnud tubli, digikoristusnädal on peaaegu läbi - lõpeta see tagasivaatega. Nädala lõpus koosta enda jaoks ülevaate näiteks nutitelefonis viibitud ajast - vali Seaded - Rakendused - Ekraaniaeg ning kirjuta välja, kui kaua kaua selle nädala jooksul telefonis tegutsesid ja mis rakendustele kõige rohkem aega kulus. Kas see on rohkem või vähem kui arvasid? Jaga meiega enda saavutusi, koristusnippe ja osalusmuljeid siin - https://bit.ly/3KLKL9D. Ootame tagasisidet 4.veebruarini, siis loosime välja auhindu!

⏳

Ja viimane digikoristusnädala ülesanne - võta endale üks puhkepaus, täiesti tehnoloogiavaba päev, kus sa arvutit ega nutitelefoni ei kasuta ning Internetti ei lähe. Sest parim viis digijäätmeid vähendada on neid üldse mitte tekitada. Liigu looduses, tegele hobidega, loe raamatut  ja veeda sel päeval aega oma lähedastega. Mõtiskle selle üle, kui suur roll on sinu elus digiseadmetel, kui palju nad sinu elule juurde annavad, aga ka sellele, kui palju nad sinu aega ära võtavad ja infomüra juurde loovad. Kas suudad ühe päeva täiesti ilma telefoni ja arvutita olla, proovi!

⏳

Võid digipuhkepäeval minna ka loodusesse - 28.-30.jaanuaril toimub Eesti Ornitoloogiaühingu Talvine aialinnuvaatlus 2022. Vaatle ja pane kirja, millised aialinnud sinu akna taga, aias või kohalikus pargis käivad - https://www.eoy.ee/talv/. 

⏳

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

Kogu maailma inimesed veetsid 2021. aastal internetivõrku ühendatult kokku üle 1,3 miljardi aasta. Maailma keskmine inimene veedab iga päev internetis peaaegu 7 tundi, sellest 2,5 tundi puhtalt sotsiaalmeedias. Mida selle ajaga veel teha saaks?

Digikoristusnädal 2022: 5. päev

🔓

Vajadusel lõpeta eelmistel päevadel pooleli jäänud digikoristamine - veel sorteerimata kaustad, e-postkasti osa, pilvekonto ja ole halastamatult digihoolas. Kui kõike ei jõua, keskendu mahukamatele failide, sest just need avaldavad kõige rohkem mõju.

🔓

Vaata üle telefoni rakendused - kas kõik äpid, mille oled allalaadinud, on vajalikud ja kasutusel? Ka need võtavad mäluruumi ja muudavad telefoni ebaturvalisemaks, sest annad ligipääsu enda andmetele. Kontrolli üle paigaldatud rakenduste õigused telefonis: Seaded - Rakendused - vali rakendus - Load. Eemalda need load, mida sa ei soovi anda või tunduvad üleliigsed. Kas rakendus peab töötamiseks saama ligipääsu su asukohale, kontaktidele, kaamerale, mikrofonile? Vajadusel saad anda ligipääsu ainult rakenduse töötamise ajaks.

🔓

Kontrolli üle, kui turvalised on sinu seadmed. Kas su nutitelefonil ja arvutil on ekraanilukk, et võõrad piltidele, dokumentidele ja paroolidele ligi ei pääse? Ekraaniluku saad lisada seadme seadete alt ning peaksid seda aegajalt uuendama. Kõige turvalisem telefoni ekraanilukk on sõrmejäljelugeja, seejärel korralik numbritest ja tähtedest koosnev parool ning kõige ebaturvalisem lihtsakoeline muster. Kas sul on eri seadmetes ja teenustes olemas oma konto ja igal kontol erinev parool? Tegusa päeva lõpuks tühjenda enda töölaual olev prügikast, et tunda tehtust mõnu!

🔓

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

Värskes uuringus hinnati populaarsemate rakenduste ja platvormide kasutamisega kaasnevat ligikaudset süsinikuheidet, veekulu ja maakasutust ning leiti, et vaadeldud platvormidest on suurim jalajälg Netflixil, seejärel tulevad Youtube, Zoom ja TikTok ning väikseim jalajälg nendest on Facebookil. Järeldustest selgus, et mida suurem on video osakaal rakenduses, seda suurem on ka selle rakenduse süsinikuheide. Interneti üks suurimaid energiatarbijaid ongi videopildi edastamine, eri hinnangutel tarbib kuni 80% võrgu andmemahust ära liikuv pilt - videode ja filmide vaatamine, videoga veebivestlused ja koosolekud, arvutimängud, jne. Seega kui tahad neid keskkonnasõbralikumalt teha, siis selline väike asi nagu video vaatamine HD asemel SD resolutsiooniga vähendab selle tegevuse jalajälge kuni 80% ning see muutus ei pruugi isegi sinu vaatamiskogemust häirida. Kindlasti ära lase videol taustaks niisama mängida, kui sa seda mõttega ei vaata!

Digikoristusnädal 2022: 4. päev

⛅️

Vaata läbi pilveteenused ja failijagamisteenused, mida oled kasutanud - näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Proovi meelde tuletada ka jagamiskeskkonnad, mida sa enam ei kasuta, aga oled kunagi kasutanud - näiteks pildialbumid fotojagamise keskkondades ning kontrolli, kas need on tühjad ja kustuta konto. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid ebaturvaliselt internetiavarustesse laiali ja väldid aastate jooksul üleliigse info kuhjumist. Hea nipp tulevikuks on fotode jagamisel kokku leppida tähtaeg, kui kaua fotod kaustas kättesaadavad on ning mainitud kuupäeval need eemaldada. Või kasutada failivahetusteenuseid, milles saad määrata failid automaatselt kustuma, kui need on saaja poolt allalaetud, näiteks WeTransfer.

⛅️

Mõtle samuti läbi, milliseid keskkondi kasutad failide jagamiseks koolis, kodus või tööl ning paljusid asju saadad-salvestad topelt? Näiteks saadad sama foto nii Facebooki vestlusesse, kust sa seda enam üles ei leia ning seejärel saadad e-postiga või Drive lingiga uuesti, salvestades selle igaksjuhuks erinevatesse seadmetesse? Tee endale kindlad reeglid, mis keskkonna kaudu koolis, tööl või sõpradega olulisi faile saadate, et need ei korduks. Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes varundatakse faile neid kopeerides ning faile hoitakse pidevas valmisoleku olukorras, et need oleks kiirelt kättesaadavad.

⛅️

Kas teadsid?

Internet ning sellega seotud seadmed võivad erinevate uuringute kohaselt täna toota 2-4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest, mis on sama suur või isegi suurem kogus kui kogu maailma lennunduse poolt tekitatavad kasvuhoonegaasid. Suured andmekeskused tarbivad eri hinnangutel 1-3% globaalsest elektrienergia vajadusest ning see on pidevalt kasvav arv.

Digikoristusnädal 2022: 3. päev

📱

Sukeldu kodus sahtlitesse ja vaata, kas sul või su perel on seisma jäänud mõni vana või katkine mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti või lauaarvuti. Seadmete remontimise, lammutamise ja uuesti ringlusesse andmisega vähendame elektroonikajäätmete keskkonnajälge, mis on kiiresti kasvamas ning välistame võimaluse, et need läbi prügilate loodusesse sattudes keskkonda reostaksid. Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Seda kahju aitab korvata nende materjalide taaskasutamine - vii enda seade jäätmejaama, kus väärtuslikud materjalid eraldatakse ning need uutesse seadmetesse jõuavad. Vaata näiteks lehelt www.kuhuviia.ee, kuhu oma seade toimetada ning vii see ära hiljemalt kampaanianädala lõpuks. Kasutatud telefone võtavad vastu ka suuremad sideoperaatorite esindused, elektroonikapoed ja väikeelektroonika kogumiskastid suurtes kaubanduskeskustes. Mine katkiläinud seadet ära viima näiteks jalutuskäigul olles või autoga muid asjatoimetusi tehes.

💻

Enne seadmest vabanemist kontrolli kindlasti, et telefonist on kõik sinu failid, andmed ja kontaktid kustutatud ning veebikontodest välja logitud! Kui su seadmesse on veel jäänud andmeid ja fotosid, aga selle ekraan on katki, siis ühenda see juhtmega teise seadme külge, mille ekraan töötab ning tõsta failid katkisest seadmest mõnele andmekandjale. Kui katkine seade ei lülitu üldse sisse, aga soovid sealt faile kätte saada, pead pöörduma seadmega asjatundja poole.

🖥

𝐊𝐚𝐬 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐬𝐢𝐝?

👉 Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab hinnanguliselt 98% mobiiltelefonide materjalidest uuesti kasutusse võtta. Nutiseadmete tootmine moodustab suure osa meie digitaalsete teenuste keskkonnajäljest, kuna nende valmistamiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti ekraanis, akus, kõlaris, kaameras, kõvakettas, protsessoris, jne. Paljud elektroonikatoodete tootmiseks kasutatud materjalidest on taaskasutatavad, nende hulgas näiteks plastik, klaas ja igasugused metallid. Vana elektroonika sees on samuti ohtlikke aineid nagu plii, elavhõbe ja kaadium, mille suhtes tuleb eriti hoolikas olla, seepärast ei tohiks elektroonikat kunagi olmeprügisse visata ega igaveseks koju seisma jätta.

Digikoristusnädal 2022: 2. päev

 📷

Võta ette failide sorteerimine - mõtle mitmes nutiseadmes ja kaustas asuvad sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi neid süsteemselt kaustadesse korraldada vastavalt enda tegevustele, näiteks “kool”, “töö”, “reisid”, “huviringid”. Nendesse võid luua aastate või teemade järgi alamkaustu. Leia üles kõige digiprügisem nurgake - kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta sorteerimiseks ette Allalaadimiste kaust (Downloads) ja Töölaud (Desktop), nutiseadmes ära unusta vaadata, mida kõike oled sotsiaalmeediast ja vestlustest allalaadinud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata fotod ja videod - alusta fotode sorteerimisega, kustutades udused ja korduvad fotod.

📷

Kõigi failide säilitamine sinu digiseadmes viib lõpuks selleni, et mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks, neelab rohkem energiat ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvaketas). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud.

📷

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

👉 Internetikasutajad tekitavad iga päev kuni 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. Ja 90% maailmas olemasolevatest digitaalsetest andmetest on loodud just viimase paari aasta jooksul, sest interneti kasutamine üle maailma muutub aina kättesaadavamaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga maailma inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega kõiki igapäevateenuseid tarbides (näiteks poes ostes), kus sinu kohta andmeid luuakse ja hoiustatakse.

Digikoristusnädal 2022: 1. päev

📧

Ava e-postkast ja vaata, milliseid igakuiseid uudiskirju ja reklaame saad ning milliste meililistidega oled liitunud. Katkesta ebavajalike kirjade tellimused, millest sa tegelikult vajalikku infot ei saa.

📧

Ava ebavajalik kiri, keri lõppu ja leia sealt väikeses kirjas link “Unsubscribe”, “Loobu uudiskirjast”, “Ma ei soovi enam e-kirju saada”, jne. Vahel võib link olla ka kirja üleval, kohe saatja aadressi järel. Kui meililistist loobumiseks linki kirja sees pole, kontakteeru listihaldajaga ja palu end eemaldada. Selleks, et rämpsposti paremini leida, mine e-postkasti prügikasti - sealt leiad kirjad, mille oled ebavajalikkuse tõttu kustutanud. Ava need uuesti ja katkesta tellimine, ära oota järgmist. Kui sulle tulevad e-kirjadena ka sotsiaalmeedia kontode teavitused, siis need saad maha võtta kontode alt. Näiteks Facebooki e-kirja teavitused saab välja lülitada nii: Sätted - Teated - Teavituste seaded või Settings - Notifications.

📧

Rohkem ruumi võtavad postkastis manustega kirjad, eriti fotod ja videod. Kasuta otsingut, enamustes e-postkastides saab otsida manustega faile ja järjestada kirjad mahu järgi ning alusta sorteerimist kõige suurematest. Näiteks Gmailis leiad ülevalt menüüst “Search mail” valiku “Show search options”. Käi läbi nii saadetud kui ka saabunud kirjade kaust. Tuleta meelde või lehitse postkasti, mis asutustelt oled kunagi saanud palju reklaame, uudiskirju või listikirju, otsi need otsingust märksõnaga üles, tee järjest linnukesed ette ja kustuta korraga ära.

📧

𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?

👉 E-kirjade saatmisel võib olla suurem mõju kui arvasid - kui saadad ühe aasta jooksul palju suurte manustega kirju, jättes need ka postikasti alatiseks alles, siis võrdub see iga aasta autosõiduga ühest Eesti otsast teise. 2021. aastal saadeti maailmas ühes päevas üle 300 miljardi e-kirja. E-postkastide sisusid hoiustatakse väiksemates serveriruumides või hiigelsuurtes andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad pidevalt suurtes kogustes energiat.

Digikoristusnädal 2022

 Eesti Rohelise kooli programm kutsub õpilasi, õpetajaid ja kõiki huvilisi osa võtma Digikoristusnädalast 24.-30.01.2022!

Võtame nädala jooksul ette enda digiseadmed kodus, koolis ja tööl ning korrastame enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud. E-postkasti ummistavad reklaamkirjad, sorteerimata tuhanded udused fotod ning eri teenuste kontod tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja andmekeskuste, kus neid hoiustatakse ja liigutatakse. Kõik need digiharjumused kuhjuvad meie elu jooksul planeeti mõjutavaks reaalseks CO2 jalajäljeks. Kui paljud nendest failidest, kirjadest, kontodest tegelikult sulle vajalikud ja säilitamist väärt on? Peale heateo keskkonnale, muudad digiprügi kustutades oma seadmed kiiremaks, turvalisemaks ja hoiad edaspidi aega kokku.

Ootame kooliklasse kampaanias osalema õpetaja toetusega, näiteks sobib teema hästi arvutiõpetusetundi. Gümnaasiumi õpilased võivad end registreerida osalema ka individuaalselt, juhul kui õpetajal ei ole võimalik juhendada. Digikoristusnädala raames ilmub igal hommikul ülesanne, mis juhib tähelepanu ühele veebikeskkonnale, asukohale või probleemile, mille korrastamisele sel päeval keskenduda ja miks. Õpetajad saavad registreerides ülesannete kava tellida ette enda e-postkasti, et õppetegevusi paremini planeerida ning ülesannete teemasid koondada tundidega sobivatele päevadele. Kooliklassidele (4.-12.klass) on lisategevuseks Kahooti viktoriin. 

Õpilastega osaledes on ülesanded sobilikud põhikooli teisest astmest alates, sobides noortele, kes juba iseseisvalt digiseadmetega toimetavad ja erinevaid veebikeskkondi kasutavad. Lisaks ootame osalema lasteaedade ja koolide õpetajate/töötajate kollektiive, kes saavad end kirja panna õppeasutuse meeskonnana.

OSALEMINE

1. Pane end kirja kas klassi, õppeasutuse meeskonna (nt kooli või lasteaia õpetajate ja töötajate rühm), pere või üksikosalejana SIIN.
2. Mõtle seadmetele, kus nädala jooksul digipuhastust teed - kas nutitelefonis, tahvelarvutis, sülearvutis või lauarvutis (nii tööl kui kodus), eriti agar digipuhastaja võib sukelduda kordamööda kõigisse.
3. Sea sihiks kindel aeg, kui kaua saad digikoristusega selle nädala jooksul tegeleda - näiteks iga päev 15 minutit, 30 minutit või tunni-paar ning pea sellest rõõmuga kinni.
4. Järgi igal hommikul ülesannet, mis kampaania Facebooki üritusse, kodulehele või Instagrami ilmub ning pane käed külge!
5. Jaga edusamme, et koos puhtamaid seadmeid ja päid tähistada! Anna meile digikoristusnädala lõpus tagasisidevormis märku, mitu ülesannet nädala jooksul ellu viisid, kui suurest hulgast digiprügist vabanesid ja millise uue digikoristusharjumuse endaga kampaaniast kaasa võtad

AUHINNAD

Ülesandeid edukalt täitnud osalejate vahel lähevad jagamisele auhinnad, mille on välja pannud Telia Eesti ja TalTech.

• Kõigi usinate koolide vahel loosime välja kaks komplekti põnevaid hariduslikke kaardimänge, mille on noortele loonud TalTechi IT- ja küberkaitse valdkonna teadlased. Esimene on tuntud Maffia/Libahundi mängust inspireeritud  IT-ametite mäng “Paharetid ettevõttes ehk serverid kukuvad öösiti” ja teine “CyberSeC - küberkaitse juhtumid”.
• Üksi või perega osalevate digikoristushuviliste vahel loosime välja koostööpartner Telia poolt välja pandud kaks välist kõvaketast, et tublidel digikoristajatel oleks võimalik andmeid turvaliselt ja keskkonnasõbralikumalt tallel hoida.
• Rohelise kooli programmiga liitunud õppeasutuste vahel loosime välja kaks lisaauhinda. Usinale õppeasutuse meeskonnale on auhinnaks loodusretk ja klassile reisitoetus keskkonnahariduslikuks väljasõiduks.

*Auhindade loosimises saavad osaleda kõik registreerunud osalejad, kes on hiljemalt 4. veebruari õhtuks jaganud tagasidevormi kaudu enda, pere, meeskonna või klassi digikoristusnädala edusamme ja muljeid.

Digikoristusnädalat 2022 korraldab Eesti Rohelise kooli programm koostöös Tartu loodusmajaga. Kampaania partneriks on Telia Eesti AS ja toetajaks Taltech. Digikoristusnädal kulmineerub suure üle-eestilise Telia Digitaalse koristuspäevaga 28.jaanuaril.

Lisainfo:

www.tartuloodusmaja.ee/digikoristusnadal2022

#digikoristusnädal2022