⛅️
Vaata läbi pilveteenused ja failijagamisteenused, mida oled kasutanud - näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Proovi meelde tuletada ka jagamiskeskkonnad, mida sa enam ei kasuta, aga oled kunagi kasutanud - näiteks pildialbumid fotojagamise keskkondades ning kontrolli, kas need on tühjad ja kustuta konto. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid ebaturvaliselt internetiavarustesse laiali ja väldid aastate jooksul üleliigse info kuhjumist. Hea nipp tulevikuks on fotode jagamisel kokku leppida tähtaeg, kui kaua fotod kaustas kättesaadavad on ning mainitud kuupäeval need eemaldada. Või kasutada failivahetusteenuseid, milles saad määrata failid automaatselt kustuma, kui need on saaja poolt allalaetud, näiteks WeTransfer.
⛅️
Mõtle samuti läbi, milliseid keskkondi kasutad failide jagamiseks koolis, kodus või tööl ning paljusid asju saadad-salvestad topelt? Näiteks saadad sama foto nii Facebooki vestlusesse, kust sa seda enam üles ei leia ning seejärel saadad e-postiga või Drive lingiga uuesti, salvestades selle igaksjuhuks erinevatesse seadmetesse? Tee endale kindlad reeglid, mis keskkonna kaudu koolis, tööl või sõpradega olulisi faile saadate, et need ei korduks. Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes varundatakse faile neid kopeerides ning faile hoitakse pidevas valmisoleku olukorras, et need oleks kiirelt kättesaadavad.
⛅️
Kas teadsid?
Internet ning sellega seotud seadmed võivad erinevate uuringute kohaselt täna toota 2-4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest, mis on sama suur või isegi suurem kogus kui kogu maailma lennunduse poolt tekitatavad kasvuhoonegaasid. Suured andmekeskused tarbivad eri hinnangutel 1-3% globaalsest elektrienergia vajadusest ning see on pidevalt kasvav arv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar