📷
Võta ette failide sorteerimine - mõtle mitmes nutiseadmes ja kaustas asuvad sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi neid süsteemselt kaustadesse korraldada vastavalt enda tegevustele, näiteks “kool”, “töö”, “reisid”, “huviringid”. Nendesse võid luua aastate või teemade järgi alamkaustu. Leia üles kõige digiprügisem nurgake - kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta sorteerimiseks ette Allalaadimiste kaust (Downloads) ja Töölaud (Desktop), nutiseadmes ära unusta vaadata, mida kõike oled sotsiaalmeediast ja vestlustest allalaadinud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata fotod ja videod - alusta fotode sorteerimisega, kustutades udused ja korduvad fotod.
📷
Kõigi failide säilitamine sinu digiseadmes viib lõpuks selleni, et mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks, neelab rohkem energiat ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei kasuta ega ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvaketas). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on selles paiknevad failid kasutaja jaoks võib olla igaveseks läinud.
📷
𝗞𝗮𝘀 𝘁𝗲𝗮𝗱𝘀𝗶𝗱?
👉 Internetikasutajad tekitavad iga päev kuni 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. Ja 90% maailmas olemasolevatest digitaalsetest andmetest on loodud just viimase paari aasta jooksul, sest interneti kasutamine üle maailma muutub aina kättesaadavamaks ja intensiivsemaks. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga maailma inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid. Seda nii otsese tegevusega enda seadmes ja veebiplatvormidel, kui ka kaudse tegevusega kõiki igapäevateenuseid tarbides (näiteks poes ostes), kus sinu kohta andmeid luuakse ja hoiustatakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar